Õhtuleht 10. august 2002
Eelmisel laupäeval, 3. augustil kella 15.00 kui Vanalinna Teatrimajja oli kogunenud mitusada külalist, nende hulgas ka Eesti vabariigis resideeruvate välissaatkondade diplomaadid, lõhkes granaat. Just sellise võimsa energeetika paiskasid vaatajatele 65. aastaseks saanud eesti kunstniku Rafael Arutjunjani personaalnäitusel väljapandud maalid ja graafikalehed.
1937. aastal sooja Kaspia mere äärses linnas Bakuus sündinud Rafael Arutjunjani kunstniku tee algas aga hoopis Läänemere jahedate lainete rannale plaksumise saatel. Tallinnas, Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1958. aastal. Juba õpingute ajal paistis ta teiste seas välja oma erilise maailma tunnetamisega, oskusega väljendada hingevalu. Ka tema 1964. aastal valminud diplomi töö, neljast figuurist koosnev kompositsioon “Juudi Getto Odessas” tekitas eksamikomisjoni liikmete vahel elavat poleemikat. Sellest ajast on möödunud juba pea 40 aastat, kuid kunstnik-skulptorile nooruses mõju avaldanud temaatika on vägagi aktuaalne ka täna, vabas Eesti Vabariigis, kus Holokausti ohvreid hakatakse nüüd iga aasta mälestama ka ametlikult.
Võrreldes Rafael Arutjunjani eelmise, 5-aastataguse näitusega samas majas, kus eksponeeriti skulptuure, on nüüd väljas kunstniku poolt viimaste aastate jooksul valminud enam kui 230 (see ei ole trüki viga – just enam kui kahesaja kolmekümne) maali ja graafikalehe.
Näitust “Lõunamaine temperament ja põhjamaine visadus” saab külastada kuni 19. augustini E-P kella 11.00-18.00